From BlenderWiki

Jump to: navigation, search
Blender3D FreeTip.gif
IMPORTANT! Do not update this page!
We have moved the Blender User Manual to a new location. Please do not update this page, as it will be locked soon.

Väljundi sätted

Esimene asi enne renderdamist on väljundformaadi määramine. Väljundformaadi valikute hulka kuuluvad resolutsioon, kaadrisagedus, piksli küljesuhe, failide asukoht ja failitüüp.

Mõõtmed (Dimensions)

Resolution (resolutsioon)
Mõõtmete paneel määrab renderdatud pildi suuruse pikslites.
Vaikimisi on SizeX ja SizeY suurusega 1920×1080 ja neid saab vastavalt X ja Y välja pealt muuta. Nende nuppudega saab muuta pildi suurust.
Protsendi (Percentage) liuguri abil saab renderdatava pildi suurust pikslites protsentuaalselt vähendada. See on sobilik lõpptulemusega sama küljesuhtega testrenderduste tarbeks.
Aspect Ratio (piksli külgede suhe)
Selle all asuvate AspX ja AspY abil saab muuta piksli külgede pikkust vastaval teljel. Vaikimisi on seal arvuti ekraani jaoks sobilik küljesuhe 1:1. Kui toodate sisu teleriekraanil vaatamiseks, tuleb piksli küljesuhet muuta nii, et see klapiks TV-standarditega: PAL Euroopas ja NTSC USA-s.
Piksli küljesuhte kohta vaata täpsemat peatükist Videoväljund.
Border (piiramine)
Terve pildi renderdamise asemel on võimalik renderdada ainult osa kaadrist. Kaameravaates saad määrata ristkülikukujulise renderdatava ala (Border), kui vajutad AltB ja siis lohistad hiirega üle soovitud renderdatava ala.
Tuleb märkida, et sellisel juhul ei saa kasutada järgmiste paneelide funktsionaalsust: Save Buffers, Performance, Full Sample ja Anti-Aliasing.
Linnukese tegemine kärpimisvaliku (Crop) ees lõikab märgitud alast väljaspool oleva ära, nii et musta piirkonda ümber märgitud ala ei jää.
Frame Range (kaadrivahemik)
Animatsiooni jaoks alguskaadri Start ja lõpukaadri End määramine. Step (samm) abil saab määrata, mitu kaadrit pärast iga kaadri renderdamist edasi liikuda.
Frame Rate (kaadrisagedus)
Animatsiooni puhul tuleb määrata kaadrisagedus. Vaikimisi on see 24, mis on animatsiooni standard. USA telesüsteemi jaoks tuleb kasutada 29,97 kaadrit sekundis.
Time Remapping (ajanihe)
Sellega saab animatsiooni renderdatavat osa edasi-tagasi nihutada. Kui renderdad uut sama pikka juppi mõnest teisest kohast, saab algus- ja lõpukaadri määramise asemel hakkama ühe numbri muutmisega.


Formaadid

Töö lihtsustamiseks on sisse ehitatud kogum kõige enam kasutatavaid eelseadistusi. (par = Pixel Aspect Ratio - piksli küljesuhe). + ja - nuppudega saab lisada enda formaate:

DVCPRO HD 1080p 1280x1080, 3:2par 24fps
DVCPRO HD 720p 960x720 4:3par 24fps
HDTV 1080p 1920×1080 ruutpiksel 24fps
HDTV 720p 1280x720 ruutpiksel 24fps
HDV 1080p 1440x1080 4:3par 23.98fps
HDV NTSC 1080p 1440x1080 4:3par 29.97fps
HDV PAL 1080p 1440x1080 4:3par 25fps
TV NTSC 16:9 720x480 4:3.3par 29.97fps
NTSC 4:3 720×480 10:11par. 29.97fps
PAL 16:9 720x576 16:11par 25fps
PAL 4:3 720x576 12:11par 25fps

Lisaks formaatides toodud resolutsioonidele saad kasutada ka enda määratuid. Piiranguks on arvuti mälu. Eriti suurte piltide renderdamise jaoks vaata üle renderdamisega seonduvad leheküljed.

Väljundi paneel Output

Sellelt paneelilt saad määrata renderdamisel tekkivate failide kvaliteedi ja salvestumise asukoha.

Failide asukohad

Vaikimisi lähevad kõik animatsiooniks renderdatud failid /tmp-kataloogi. Selle muutmiseks tee hiirega nimeväljal ⇧ ShiftLMB Template-LMB.png ja kirjuta sinna uus nimi. Kui kirjutad sinna // ja uut .blend-faili ei salvesta, pannakse failid Blenderi paigalduskausta.

Kausta ikoonil klõpsimine avab Blenderi failisirvija. Selle abil on mugav kõvakettalt kaustu ja faile otsida ja sirvida.

Raja määramine
Raja määramisel võib kasutada nii tähtedena külge ühendatud kettaid (nt "F:") kui ka suhtelisi failiradu (näiteks "./" ja "../" ja "//" (faili asukoht). Nii kaldkriipsud (/ - Unixi stiilis) kui ka langjooned ( \ - Windowsi stiilis) on mõlemas süsteemis vastuvõetavad. Kirjutamisõiguse olemasolul salvestatakse failid kataloogi, kuhu Blender paigaldati.


Faili tüüp

Blender toetab paljusid pildiformaate. Osadesse failiformaatidesse salvestamiseks kasutatakse Blenderisse sisse ehitatud koodi. Mõnda muusse formaati salvestamisel (näiteks Tiff) kasutatakse Blenderi paigalduskaustas olevaid dll-faile (praeguse näite puhul libtiff.dll). Tähestikulises järjekorras on need (rasvaselt on videoformaadid):

Animatsiooniks vajaliku väljundformaadi saab valida Format-paneelilt. Sealt saad valida mitmeid pildi- ja animatsiooniformaate. Pildifailiks salvestamise puhul saad failitüübi määrata ka pärast renderdamist ja enne salvestamist.

Erinevateks puhkudeks on saada mitmeid erinevaid formaate. Pildiformaat võib olla kadudeta või kadudega. Kadudega formaadid kaotavad küll mõningal määral kvaliteedis, aga samas kulutavad need vähem kettaruumi. Kadudeta formaat säilitab iga piksli täpselt sellisena,nagu see alguses oli. Formaadid võib jagada staatilisteks piltideks ja videoklippideks.

Mõlemas kategoorias on nii kommertsettevõtete omandis olevaid formaate ning ka avatud standardeid, mis on mõne ühingu või kogukonna poolt kokku lepitud. Avatud standardid elavad reeglina konkreetsest firmast kauem ja on alati lisatasuta nii programmeerijale kui ka vaatajale. Patenditud formaadid võivad olla piiratud, nii et neid saab töödelda ainult mõne konkreetse videokaardiga. Võib olla ka nii, et koodek on tasuta, aga esitusprogramm maksab raha.

Pakkimine

Mõned formaadid pakivad kettaruumi säästmiseks info kokku. See pakkimine võib olla kadudeta (PNG vms) või kadudega (Jpeg vms). Kadudega formaadid ei säilita infot iga piksli kohta eraldi ja nii kvaliteet väheneb. Formaadid on üsnagi sarnased, kuid igal on oma head ja vead. Sõltuvalt valitud väljundformaadist on paneelil Output näha pakkimise seaded. Näiteks Jpeg-i puhul saad määrata tihendusastet (vaikimisi Quality: 90). Kõrgema kvaliteediga pilt kulutab rohkem kettaruumi, kuid on samas vähem ilmsete pakkimise kõrvalmõjudega.

Vaikeformaat on PNG, kuid kuna pilti hoitakse alguses puhvris, saab salvestamisel muu formaadi määrata. (Tähelepanu: see kehtib ainult staatiliseks pildiks, mitte animatsiooniks renderdamise puhul!)

Kanalid

Blenderiga saab renderdada värvilisi (RGB) pilte, kuid saadaval on ka mustvalge (BW) ja värviline alfa-kanaliga pilt (RGBA). Ära unusta, et kui faililaiendi lisamise nupp pole sisse lülitatud, siis Blender seda automaatselt ei lisa. Nii et näiteks .tga või .png tuleb ise faili salvestamise aknas käsitsi juurde kirjutada.

RGBA valikul tähistab läbipaistvat osa väärtus 0. Läbipaistvuskanaliga faili salvestamisel veendu, et vastav failiformaat seda ka toetab. Näiteks JPEG-formaati salvestamisel pole vahet, kas on valitud RGB või RGBA, sest see failiformaat toetab ainult RGB-d.

Ainsad Z-sügavust tunnistavad failiformaadid on OpenEXR ja Multilayer. Multilayer on ainus formaat, mis toetab renderduskihtide talletamist ja salvestab renderduskäigud eraldi kanalites, nii et neid saab hiljem komposiitoris kasutada.

Blender loeb ja salvestab (Amiga) IFF, Targa, (SGI) Iris ja CDinteractive (CDi) RLE colormap formaate. Colormap-failitüübi saad valida failitüübi väljalt.

Pildifaili vormingud

BMP Kadudeta bitmap-formaat vanade joonistusprogrammide päevilt.
Iris Standardne Silicon Graphics Inc (SGI) formaat, mida kasutati Unix OS-i arvutites.
PNG Portable Network Graphics, standard, mis loodi GIF-i asendamiseks, kuna see on kadudeta ja võimaldab rohkemate värvide kasutamist. Lisaks toetab see läbipaistvust edastavat alfakanalit.
Läbipaistvuskanali salvestamiseks vajuta RGBA-nuppu.
Jpeg Joint Picture Expert Group (konsortsium, kes selle standardi defineeris). See on avatud formaat, mis tihendab faili väga väikeseks ja sealjuures väga väikeste kvaliteedikadudega. Saab salvestada vaid RGB-väärtusi. Faili mitmekordsel salvestamisel tekib kergesti nähtav kvaliteedikadu.
Jpeg 2000 Kasutab Jpeg 2000 koodekit.
TARGA ja Targa raw Truevision Advanced Raster Graphics Adapter on lihtne rastergraafikaformaat, mis loodi aastal 1984 ja mida kasutati alguses IBM-i personaalarvutite peal. Toetab läbipaistvuskanalit.
Läbipaistvuskanali salvestamiseks vajuta RGBA-nuppu.
Cineon Sellesse formaati salvestas Kodak Cineon kaamera ja seda kasutatakse kõrgetasemelistes pilditöötlusprogrammides, kõige enam kasutatakse seda digifilmi puhul.
DPX Digital Moving-Picture eXchange format; avatud professionaalne formaat (lähedane Cineoni formaadile), mis sisaldab ka pildi metainfot; 16-bitine pakkimata bitmap (meeletult suur). Kasutatakse arhiveerimiseks-säilitamiseks.
MultiLayer OpenEXR-i formaat, mis toetab mitme kihi salvestamist ühte faili. Iga kiht sisaldab üht renderdusastet, nagu näiteks varju, läiget, värvi jne. MultiLayer-formaati salvestamisel saad valida koodeki. Vaikepakkumiseks on kadudeta ZIP.
OpenEXR Avatud ja vaba laiendatud ja väga suure dünaamikaulatusega (HDR) pildiformaat, mis toetab läbipaistvust ja Z-sügavust.
  • Vajuta Half-nuppu. Vastasel korral salvestatakse värvisügavus 32-bitisena
  • Z-sügavuse (kaugus kaamerast) salvestamiseks vajuta Zbuf-nuppu
  • Kettaruumi säästmiseks vali "koodek". Vaikimisi on selleks ZIP.
  • Läbipaistvuskanali salvestamiseks vajuta RGBA-nuppu.
  • Kuna OpenEXR on veel nii uus formaat ja operatsioonisüsteemid veel selle eelvaadet teha ei oska, vali Preview (eelvaade), et koos failiga salvestuks ka JPG-formaadis eelvaade.
Radiance HDR High Dynamic Range - suure dünaamikaulatusega formaat, mis salvestab suuri muudatusi valgustuse ja värvitooni kohta.
TIFF Seda kasutatakse sageli faksi piltide puhul


Videomonteerijaga renderdamine

Renderdamine pildijadaks

Paljudel juhtudel võib kodeeritud (encoded) videoriba lõikamine ja ümbertõstmine (montaaž) tekitada tõsist peavalu, sest kodeerimisalgoritm, mida kasutatakse iga pildi taasloomiseks, läheb ühe või kahe või kolme kaadri jooksul 'paigast'. 'Toorete' kaadritega otse töötamine on väga levinud tehnika, mille puhul sa impordid oma video ja renderdad selle üksikute kaadrite jadana, milles iga kaader on salvestatud eraldi pildifaili (enamasti JPG-sse).

Selle saavutamiseks lae menüü Add->Movie (lisa->film) kaudu oma algne video. Määra oma formaadi laius (SizeX) ja kõrgus (SizeY) - kas siis originaaliga samaks, või kui soovid videot moonutada/suurendada/vähendada, siis erinevaks: määra pildi tüübiks JPEG, pane paika kvaliteedi seaded ning määra animatsiooni paneelis (Anim) oleva välja End (lõpp) väärtus vastavaks videoribas olevate kaadrite arvule. Vajuta nupule ANIMATION (animatsioon) ning väljundi paneeli (Output) ülemisse failivälja ilmuvad erinevad numbrid.

Võid nüüd videoriba kustutada ning lisada menüü Add->Image (lisa->pilt) abil saadud pildid (vajuta parema hiireklahviga kataloogi nimele ja sisse loetakse järjekorras kõik selles kataloogis olevad pildid). Kui sa nüüd lõikad klippi näiteks kaadrist 4321, algab teine riba päriselt kaadriga 4322.

Renderdamine videoks

See on absurdselt lihtne (kui õpid selgeks, kus nupud asuvad):

  1. Lisa piltide jada, nagu ülevalpool õpetatud
  2. Määra oma väljundfaili asukoht ja nimi vastavalt sellele, kuhu soovid seda salvestada (näiteks C:\My Documents\MyMovie), renderdamisnuppude all olevas ülemises väljundikastis.
  3. Muuda oma formaat videofaili formaadiks (AVI, MOV, FFMPEG) ja määra kodeerija (Codec)
  4. Määra kaadrisagedus vastavalt selle, millise sagedusega sinu jada tuleks mängida. See asub animatsiooni/mahamängimise nuppude juures.
  5. Määra animatsiooni lõpp (End) vastavalt sellele, kui palju pilte jadas on.
  6. Animeeri (ANIM)

Luuakse ja salvestatakse üks video; selle nimi vastab sinu poolt valitule, kuid selle lõppu on lisatud algus- ja lõpukaadri numbrid (näiteks MinuFilm0000-0250.avi)